2023. aasta kevadest 2024 juunini inventeerisid PKÜ eksperdid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel taas aru- ja soostunud niite.
Aru- ja soostunud niitude üle-eestilise inventuuri II etapp viidi läbi peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral ka teistes maakondades. Kokku hinnati 2730 ha valikalasid, neist 2260 ha määratleti loodusdirektiivi niiduelupaikadena.
Projekt seadis eesmärgiks täiendada ja parandada potentsiaalselt heas seisundis väärtuslike pärandniitude andmestikku väljaspool kaitsealasid, fookuses olid PRIA põlluregistriga kattuvad alad.
Pindalaliselt enim kirjeldati aruniite viljakal mullal, loorohumaid ja pärisaruniite karbonaatsel mullal, soisematest kooslustest oli enim esindatud kõrgrohustute elupaigatüüp. Valdavat osa inventeeritud elupaikadest hinnati väga kõrge ja kõrge looduskaitseväärtusega. Mitmetes piirkondades vääriksid suured pärandniitude kompleksid kaitseala staatust.
Tuvastati 15 erinevat survetegurit, mis pärandniitude seisundit mõjutavad. Neist kõige hävitavamad on hetkel päikeseparkide rajamine, elamuehitus, maaharimine (põldudeks kündmine) ning metsastumine traditsioonilise hoolduse lakkamise tõttu. Leiti ka niitude hävimist teedeehituse ning sihipärase metsastamise tõttu.
Niidetavad või karjatatavad alad moodustasid kõigist pärandniitudest ligikaudu 70%, ülejäänud alade tulevikuperspektiiv on hetkel ebasoodne.
Inventuuri käigus koguti 24 kaitsealuse soontaimeliigi 942 punktvaatlust, millest enamus on varem registreerimata leiukohtades. Nähtud liikidest on üks esimeses, 12 teises ning ülejäänud kolmandas kaitsekategoorias.
Projekti käigus kogutud inventuuriandmestik on oluliseks täienduseks ja uuenduseks riiklikule loodusdirektiivi elupaigatüüpide andmekogule ning võimaldab paremini koostada üle-eestilisi seisundiraporteid. Suurem osa kogutud andmetest on juba kantus EELIS infosüsteemi ning PRIA andmekogusse, olles aluseks väärtuslike püsirohumaade toetuse taotlemisel.
Kahtlemata on väljaspool kaitsealasid asuvate LD niiduelupaikade vananenud andmete uuendamise ja seni inventeerimata niitude kaardistamise vajadus kordades suurem. Ainuüksi aru- ja soostunud niitude puhul (arvestamata ranna- ja lamminiite ning puisrohumaid) on hinnanguline vajadus ligikaudu 30 000 hektarit.
Loe aruannet: