Perioodil 2020 august-2022 juuli viidi Keskkonnainventeeringute Keskuse toel ning PKÜ ekspertide poolt läbi Eesti puisrohumaade inventuuri esimene etapp. Projekt keskendus väljaspool kaitsealasid paiknevatele puisrohumaadele.
Eesti puisrohumaade inventuuri esimese etapi käigus hinnati välitöödel 2797ha valikalade koosluse tüüpi, seisundit ja säilimisperspektiivi. Valdav osa uuringualadest paiknes väljaspool kaitsealasid, kus määrati 2118ha puisrohumaid, neist 1236ha puisniite (elupaigatüüp 6530*) ning 882ha puiskarjamaid (elupaigatüüp 9070). Mõlema elupaigatüübi puhul on pindalaliselt ligikaudu pool aladest kehvas seisundiklassis (LK seisund C). Ligikaudu 17% puisrohumaadena tuvastatud aladest on määratud “t”-aladena, kus niidurohustu on juba valgusepuudusel hävinud. Väga heas seisundis puisniite on väga vähe (54ha), puiskarjamaid aga rohkem (218ha). Säilimisperspektiivi hinnati heaks või väga heaks vaid 94ha puisniitude ja 532ha puiskrajamaade puhul. Niitmine hooldusvõttena on säilinud vaid väga väikesel pindalal üksikutel aladel, rohkem on levinud karjatamine. Hooldatud alade üldpindala on suurim Saare maakonnas.
Puisrohumaade hävimist on seni kõige enam põhjustanud metsastumine hoolduse lakkamise tõttu. Oluline on ka raiete mõju. Ligi 4% välitöö valikaladest tunnistati hävinuks lageraie või muu metsandusliku intensiivraie tõttu. Maha raiutud puisrohumaade pindala on tegelikult suurem (eelvaliku käigus tuvastati ortofotode põhjal 111ha lagedaks raiutud puisrohumaid). Sage on ka hävimine õuealade laienemise tõttu, kuid üldpindala mõjutab see vähemal määral.
Projekti aruanne on kättesaadav aadressil:
https://drive.google.com/file/d/1hlN83C6I_K2ARWdBP6LLN47zgH4sUYLX/view?usp=sharing
Lisainfo: meeli.mesipuu (ät) gmail.com