Taimestik

Puudest põõsastest on loopealsetel tüüpilisemad üksikud või rühmitunud kadakad. Rohurinne on madal ja vaheldusrikas. Taimse biomassi hulk ruutmeetril ulatub 100-300 g kuiva materjalini ja on aastate lõikes väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest.

Taimestiku liigiline koosseis loopealsetel on väga mitmekesine ja omapärane võrrelduna teiste põhjamaiste kooslusega. On liike, mis oma peamise levikuga kuuluvad Kagu-Euroopa stepialadele, nagu kaljupuju (Artemisia rupestris), kevadmaran (Potentilla neumanniana), aas-hundihammas (Astragalus danicus), mägiristik (Trifolium montanum), harilik keelikurohi (Carlina vulgaris), värv-varjulill (Asperula tinctoria), metsülane (Anemone sylvestris).

Samas on ka liike kaugelt põhjast alpiaasadelt: mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), alpi nurmikas (Poa alpina), mägimaran (Potentilla crantzii). Ölandi Suurel Alvaril on kirjeldatud ka paljusid endeemseid taksoneid, kuid Eestis nii eristunud vorme ei ole. Vaatamata ajutiselt väga ebasoodsatele kasvutingimustele on loopealsete liigirikkus väga kõrge. Kõrge väikeseskaalaline liigirikkus asetab alvarid puisniitude kõrval maailma kõige mitmekesisemate koosluste hulka.