Taimestik

Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) on mittetulunduslik valitsusväline ühing, mis on asutatud 27. märtsil 1997. a. eesmärgiga tagada Eesti pärandkoosluste püsimine. Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. PKÜ loomise ajendiks oli tõdemus, et 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Pärandkoosluste hoidmise kaudu toetab PKÜ ka eesti traditsioonilise maakultuuri ja külaelu säilimist.

PKÜ liikmeteks võivad olla kõik, kes soovivad Eesti pärandkoosluste säilitamisele kaasa aidata. PKÜ liikmeskonnas on üliõpilasi, teadlasi, talupidajaid, looduskaitsetöötajaid, eraettevõtjaid ja teisi.

PKÜ senise tegevuse võib laias laastus jagada kolmeks: informatsiooni kogumine pool-looduslike koosluste kohta, nende kaitse ja majandamise organiseerimine ning tutvustamine laiemale ringile.

Mitme suuremahulise inventuuri käigus on PKÜ kogunud andmeid Eesti pärandkoosluste kohta. Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga inventeeriti aastatel 1999-2000 enamus Eesti alvareid, puisniite, rannaniite ja lamminiite ning koostöös Edela-Soome Keskkonnakeskusega kõik Läänemaa pärandkooslused. Hilisematel aastatel on PKÜ saanud ülevaate ka teistest pool-looduslikest kooslustest, inventeerides alasid, millele on taotletud riiklikku maahooldus- ja loodushoiutoetust. Need andmed, aga ka mitmete muude projektide käigus kogutud andmed pool-looduslike koosluste kohta on PKÜ koondanud GIS põhisesse andmebaasi, mida pidevalt täiendatakse ning kasutatakse Eesti pärandkoosluste kaitse ja majandamise planeerimisel ning elluviimisel.

PKÜ on aidanud kaasa mitmete väärtuslike alade looduskaitse alla võtmisele ja/või nende kaitserežiimi muutmisele. PKÜ on koostanud kaitse-eeskirju, teinud neile ekspertiise, koostanud kaitsekorralduskavasid ja muid ekspertarvamusi.

Traditsiooniliselt korraldab PKÜ igal aastal vähemalt kaks suurt talgut, mille käigus taastatakse mõni pool-looduslik kooslus. Suurem osa selliseid üritusi on toimunud puisniitudel, kuid talguid on tehtud ka mujal.

Oma eesmärkide saavutamiseks on PKÜ taotlenud vahendeid erinevatest keskkonda- ja looduskaitset toetavatest fondidest nii Eestist kui ka välisriikidest. Aktiivselt tehakse koostööd nii teiste mittetulundusühingutega kui ka valitsusasutustega. PKÜ on Eesti Keskkonnaühenduste Koja liige.

PKÜ juhindub vabaühenduste tegevuse eetilistest põhimõtetest, vt http://www.ngo.ee/eetikakoodeks